DISKI PROLAPS EI TÄHENDA ALATI, ET OPERATSIOON ON AINUS TEE

Therapeia kehateadmised

Kommenteeri

Kui inimesele öeldakse, et tal on diski prolaps, muutub õhk sageli hetkega raskemaks.
Diagnoos kõlab tõsiselt, MRT vastus tundub lõplik ja sõna “operatsioon” hakkab peas elama oma elu.
Aga inimkeha ei ole ainult radioloogiline leid.
Therapeia praktikas näeme korduvalt inimesi, kellel on tugevalt väljendunud kaela- või alaseljavalu, kätte või jalga kiirguv valu, tuimus, lihaspinge ja liikumispiiratus, ning kellele on juba öeldud, et operatsioon võib olla järgmine samm. Ometi ei tähenda MRT-s kirjeldatud prolaps või protrusioon alati seda, et kirurgiline lahendus on ainus või parim tee.
Selle artikli mõte ei ole operatsiooni vastustada.
Selle eesmärk on avada laiemat pilti.

Mis on diski prolaps tegelikult?
Kas see tekib tõesti ühest valest liigutusest?
Kas MRT leid võrdub alati valu põhjusega?
Ja kas enne noa alla minekut on alati hinnatud ka seda, millises biomehaanilises, lihaselises ja neuroloogilises mustris keha tegelikult töötab?

Mõnikord ei ole peamine probleem ainult kettas.
Mõnikord on probleem kogu mustris, mis on keha aastaid samasse ülekoormuse suunda viinud.

Teil on diski prolaps.
Operatsioon on mõistlik.
See lause kõlab hirmutavalt.
 Aga MRT vastus ütleb C5–C6 diski prolaps või L5–S1 diski protrusioon.
Ja plaan on tehtud.
 Operatsioon 3 kuu pärast.
 Therapeiast on läbi käinud väga palju inimesi, kellel on olnud meeletu kaelavalu, valu, mis kiirgab kätte (radikulaarne valu), tuimus sõrmedes, alaseljavalu, mis kiirgab jalga Diagnoos on uhke. Terminid on täpsed. Radioloogiline kirjeldus on korrektne. Kuid inimene ei ole ainult MRT pilt. Mis on tegelikult diski prolaps? Lülivaheketas ehk discus intervertebralis koosneb kahest osast. Välimine kiuline rõngas (anulus fibrosus) ja sisemine geeljas tuum (nucleus pulposus) Prolaps tähendab, et tuum surub läbi nõrgenenud rõnga osa.
Miks see rõngas nõrgeneb?
Kas see juhtub tõesti ainult ühest valest liigutusest?
Enamasti mitte. Prolaps ei teki ühe hetkega. See kujuneb välja aastate jooksul. Kaela puhul, pea kaalub 4–6 kg. Ettepoole kallutatuna võib koormus kaelale suureneda kuni 20–25 kg. Kui m. trapezius, m. levator scapulae, m. scalenus, sügavad kaelalihased, on kroonilises ületoonuses, siis tekib pidev aksiaalne ja nihke koormus lülidele. Kui lisandub rindkere jäikus ja abaluu stabilisaatorite nõrkus, hakkab koormus jaotuma valesti. Disk ei “plahvata”. Ta kulub, dehüdreerub, kaotab elastsuse.
 Ühel hetkel on vaja ainult väikest liigutust ja sümptom avaldub. Aga protsess on kestnud aastaid. Alaselja puhul, kõige sagedamini on mängus L4–L5 ja L5–S1 segment. Kui m. psoas major, m. quadratus lumborum, hamstringid, tuharalihased (gluteus medius/minimus) on düsbalansis, siis tekib pidev tõmbejõud lülide vahel.
Lisame veel juurde istuva eluviisi, vaagna ette- või tahakalde, diafragma piiratud liikuvuse, fastsiaalse süsteemi adhesioonid ja me saame kroonilise kompressioonimustri.
Disk ei saa piisavalt toitainet, sest lülivaheketas toitub difusiooni teel. Kui segment ei liigu normaalselt, ei toimu ka normaalset vedelikuvahetust. See on biomehaanika, mitte juhus.
Aga MRT näitab ju prolapsi?
Jah aga uuringud näitavad ka midagi muud. Väga suur osa inimestest, kellel ei ole mingeid sümptomeid, omavad MRT-l protrusioone, prolapse, degeneratiivseid muutusi Struktuurne leid ei võrdu alati valuga. Valu tekib siis, kui närv on ärritatud, segment on põletikuline, lihasspasm hoiab survet üleval ja närvisüsteem on sensibiliseerunud Me näeme oma praktikas Therapeias, et inimene tuleb tugeva valuga. Operatsioon on planeeritud. Me töötame rindkere avamisega, diafragma vabastamisega, sügavate lihaste tasakaalustamisega, fastsiaalse pinge vähendamisega, lokaalse vaakumstimulatsiooniga mikrotsirkulatsiooni parandamiseks.
 Turse väheneb.
Närvisurve alaneb.
Valu taandub.
3 kuu pärast pole operatsiooni enam vaja.
 Aastaid hiljem ei ole sümptom tagasi tulnud. See ei ole ime. See on biomehaanika ja neurofüsioloogia. Meile ei räägita sellest rohkem, sest lääne meditsiin ravib diagnoosi. Meie vaatame mustrit. Kirurgiline sekkumine on vajalik, kui on progresseeruv lihasnõrkus, cauda equina sündroom, tugev neuroloogiline defitsiit ja konservatiivne ravi on ammendunud.
Aga enne noa alla minekut tasub endalt küsida, et kas ma olen proovinud süsteemset konservatiivset lähenemist?
Iga operatsioon ju jätab armi. Armkoe (fibrosis) biomehaanika erineb normaalsest koest. Arm võib muuta fastsiaalseid tõmbejõude. Iga lõige muudab keha tensioonimustrit. See ei tähenda, et operatsioon on halb. See tähendab, et see peaks olema teadlik otsus. Kas me ravime MRT pilti või inimest? Kas diski prolaps on põhjus või tagajärg? Ja kui see on tagajärg, siis mis on algpõhjus? Meie soovitus on lihtne. Mõtle mitu korda enne, kui valid noa alla minemise, sest väga sageli ei ole probleem kettas.
Probleem on mustris.
Mõnikord ei pea midagi eemaldama.
Mõnikord tuleb lihtsalt taastada vool.

Lisa kommentaar

Email again: